Enamus eestlasi, kes USAs on käinud, on reisinud siia kasutades ESTA programmi.
ESTA ehk Visa Waiver Program kaudu saab põhimõtteliselt sama reisiloa kui B kategooria turistiviisa.
See tähendab, et reisija tohib USAs vabalt ringi liikuda ja raha kulutada, kuid ei tohi töötada ja raha teenida.
ESTAga reisides on lubatud jääda riiki 90 päevaks. Kui saatkonnast B viisat taotled, võib jääda USAsse 6 kuuks.
Kuidas saada USA tööviisat?
Kes aga on huvitatud USAs töötamisest ja elamisest, siis te ilmselgelt tahate teada, kuidas saab selliseid viisasid, millega lubatakse ka tööd teha.
ESTAga on küll võimalik USAsse turistina reisida väga lihtsalt, aga ärge selle pärast arvake, et sama lihtne on tulla siia tööd tegema.
Igal arenenud riigil on immigratsiooniseadused, mis on peamiselt loodud kohaliku tööjõu kaitseks.
Näiteks:
Euroopa Liidu siseselt on küll eestlastel võimalik vabalt ringi liikuda, aga venelastel ja nigeerlastel on palju raskem ühtegi Euroopa Liidu riiki tööle tulla.
Rusikareegel on selline, et töötama lastakse kõrgelt haritud spetsialistid või lihttöölised ainult sellistel erialadel, kus on riigisiseselt tööjõupuudus (kas pole tippspetsialiste või on sellised lihttööd, mida kohalikud enam ei taha teha).
Loomulikult on ka erandeid:
Näiteks on vähem piiranguid riigi kodanike elukaaslastele ja lastele, sest inimestel on õigus armastada ja pere luua ilma oma partneri kodakondsust arvestamata.
Samuti on täitsa eraldi kategooriaks pagulaste vastuvõtmine, sest me ei piira hariduse või oskuste baasil kellegi vabadust sõdade või katastroofide eest pageda.
USA viisasid on kahte sorti.
1. Ajutised ehk „nonimmigrant“ viisad
Nagu nimest juba võib lugeda, ajutised viisad on selleks, et välismaalane saaks tulla ajutiselt Ameerikasse ja nende põhieesmärgiks ei ole USAsse immigreerumine.
Ajutisi viisasi on väga palju erinevaid, igal viisal on spetsiifilised reeglid ja nõuded.
F-1 tudengiviisa:
Välismaalane võib USAsse tulla kõrgharidust omandama, kuid ei tohi ülikoolilinnakust väljaspool töötada. Ülikoolilinnakus on reeglina lubatud töötada ainult kuni 20 tundi nädalas.
H-1B viisa:
See väljastatakse esialgu kuni kolmeks aastaks.
Sellega tohib itimees või ärinaine töötada ainult selle tööandja heaks, kes välismaalasele seda viisat taotles.
Kui töötaja tahab töökohta vahetada, siis peab uus tööandja enne talle uut viisat taotlema. Kui tööandja töösuhte lõpetab, siis peab välismaalane riigist lahkuma, kui ta ei leia uut tööandjat, kes uut viisat taotleks.
2. Alalised ehk „immigrant“ viisad
Seadustes nimetatakse neid küll viisadeks, aga eesti keeles on täpsem kutsuda neid elamislubadeks.
Tänapäeval on elamisluba USA lipuvärvides plastikkaart, kuid vanasti oli see dokument rohelist värvi, mistõttu kutsutakse seda endiselt roheliseks kaardiks (green card).
Elamisloa dokument ise küll aegub, aga elamisluba omav isik on seaduse järgi alaline USA elanik (lawful permanent resident).
See tähendab, et aeguvat dokumenti on reeglina lihtsam uuendada, kui esialgset elamisluba saada.
Ajutiste viisadega võrreldes on teine suur erinevus see, et elamisloaga isik võib töötada peaaegu ilma piiranguteta ükskõik kelle heaks. Isegi, kui elamisluba on saadud tööandja sponsorluse tulemusena, võib välismaalane peale elamisloa väljastamist näiteks aktsepteerida konkureeriva firma poolt parema tööpakkumise.
See on üks põhjuseid, mis tööandjatele meeldib esialgu sponsoreerida välismaalastele ajutisi viisasid elamislubade asemel.
Siis on neil töötaja üle rohkem kontrolli ja töötajal on palju raskem töölt lahkuda.
Kui elamisloaga isik töölt lahti lastakse, võib ta lihtsalt uut tööd otsida ja enam ei ole tööandjal vaja uut luba sponsoreerida.
Kolmas suur erinevus on see, et alalise elamisloaga isikul on lõpuks võimalik saada USA kodakondsus.
On mõningad erandid, kuid pärast viit aastat elamisloaga USAs elamist on võimalik taotleda USA kodakondsust.
Kui roheline kaart on saadud ameeriklasega abielludes ja olete endiselt abielus võite taotleda USA kodakondsust juba 3 aasta mõõdudes.
Eestlased, kes on sünnist saati olnud Eesti kodanikud, võivad taotleda USA kodakondsust ilma et nad peaks Eesti passist loobuma.