Kuidas ma siis USAsse saan?

Tulevikus ma plaanin lisada erinevate viisakategooriate kohta palju rohkem infot, kuid alustuseks kirjutan lühidalt.  Kõige „lihtsam“ viis välismaalastel USAsse elama tulla on ameeriklasega abielludes, sest abielul baseeruvaid rohelisi kaarte on piiramatu hulk.  Seaduse järgi tohib paljusi teisi viisasid ja elamislube väljastada iga aasta piiratud arv, mis teeb näiteks töö kaudu rohelise kaardi saamise keerulisemaks.  Ainuüksi elamisloa saamiseks ameeriklasega abiellumine on kahjuks seadusega keelatud ja võib lõppeda isegi vangistusega, kuid tavaliselt on karistuseks riigist väljasaatmine ja igavene keeld USAsse siseneda.  Tuleb tõestada, et tegemist on tõelise ja ausa romantilise suhtega.  Muidugi pole enamus eestlastel ameeriklasega kohtumine ja romantilise suhte alustamine ka realistlik valik, kui nad juba pole USAs töötamas või õppimas.

Teine levinum viis, kuidas saab tulla USAsse elama ja töötama, on tööandja kaudu viisa taotlemine.  Enamus tööviisasid ei saa välismaalane ise taotleda.  Tööandja peab sponsoreerima ja põhimõtteliselt valitsuselt sulle viisat paluma, et sa saaksid tulla USAsse ja selle tööandja heaks mingit konkreetset tööd tegema.  Kui sa pole mitte kunagi USAs käinud, sul pole siin tutvusi, uhtegi kontakti, siis on väga väike tõenäosus, et sa leiad omale neti teel tööandja, kes sind sponsoreeriks.  Miks?  Sest enamus tööandjaid ei taha kulutada 10 000 dollarit selle peale, et katsetada, kas sinust saab hea tööline.  Seda on nõus tegema tavaliselt tööandjad, kes juba teavad välismaalast (näiteks ta oli USAs tudeng ja tegi praktikandina head tööd; või ta töötas sama firma heaks Euroopa kontoris) või kellel on tohutu tööjõupuudus ning sinu spetsiifilised oskused on väga nõudluses (näiteks tipptasemel IT insener või rekkajuht).

Muidugi on erandeid ja alati ei ole vaja tööandjat viisasponsoriks.  Üks variant on näiteks E-2 Treaty Investor ehk ettevõtlusviisa.  Seda on võimalik eestlastel ise taotleda, kui nad tahavad tulla USAsse kas oma ettevõtet looma või kui nad ostavad vähemalt 50% osaluse juba eksisteerivast ettevõttest.  See viisa võib sobida nii bensujaama omanikele, tehnoloogia startup loojatele kui ehitus- või remondifirma loojatele.  Olenevalt ettevõtte erialast ja majandussektorist võib viisa saamiseks olla piisav investeering kuskil 10 000 dollarit või rohkem (seaduses ei ole konkreetset miinimumsummat).

Samuti on võimalik ise taotleda näiteks elamisluba, kui sa oled mingi eriala spetsialist ja sinu töö on mingil moel riigile või ühiskonnale kasulik.  Selle kategooria alla võivad kuuluda näiteks ettevõtjad, kelle firmad loovad palju töökohti ameeriklastele ja teadlased, kes edendavad oma eriala (eriti STEM, näiteks tehisintellektiga töötavad, bioinformaatika, biotech, data science, relvatööstus, jne), aga ka paljud muud erandjuhtumid (näiteks helikopteripiloot, kes aitab tuletõrjujatel metsatulekahjusid kustutada või lastearst, kes töötab maapiirkonnas, kus paljudel ameeriklastel pole arste mõistlikul kaugusel saadaval).

Ise on ka võimalik taotleda nii ajutist viisat kui elamisluba inimestel, kes on oma eriala tõelised tipptegijad.  Selle kategooria alla kuuluvad nii sportlased, kokad, teadlased, professorid, näitlejad, kunstnikud, kui ärispetsialistid.  Standard on siin üpris kõrge.  Kõige lihtsam näide oleks sportlane, kes on võitnud olümpiakulla, teadlane, kes on saanud Nobeli preemia või Oscari võitnud näitlejanna, kuid on võimalik saada paberid ka spetsialistile, kes ei ole maailmakuulus.  Näiteks firmajuht või teadlane, kes on võitnud vähemtuntud auhindu, preemiaid, saanud väga kõrget palka, kes on oma eriala valdkonnas tunnustatud ekspert ja on kirjutanud raamatuid, artikleid, juhendanud kolleege, kuulub mingitesse valivatesse professionaalsetesse organisatsioonidesse, jne.

Eestlastele, kellel puuduvad USAs tutvused ja pole sponsorit käepärast, kes saaks sulle viisat taotleda, soovitaksin mina alustuseks mõnda õppe- või hooajalist tööviisat.  Õppuri viisa on muidugi enamus eestlastele kättesaamatu ilma mingisuguse meeletu stipendiumita, sest õppetasud on tohutult kõrged Euroopa koolidega võrreldes. Hooajalist tööd võib leida näiteks siit: https://j1visa.state.gov/participants/how-to-apply/sponsor-search/

J-1 viisat kasutatakse nii vahetusõppe- kui ka kultuurivahetusprogrammide jaoks.  Department of State ehk USA Välisministeeriumi kodulehel on sponsorite kohta võimalik leida infot.  J-1 sponsorid on vahendajad, kes majandavad erinevaid programme ja nemad võivad ühendada teid erinevate tööandjatega, kes otsivad hooajalisi töötajaid, lapsehoidjaid, klienditeenindajaid, jne.  Te ei leia sealt ehk oma unelmate tööd, kuid see on minu arvates hea viis, kuidas tulla USAsse ja kogeda siinset elu.  Esiteks on võimalik saada palgaga tööle ja näha, kuidas on siin elada.  Teiseks, siin olles on võimalik tutvuda inimestega ja leida endale sõpru, partnereid, tööandjaid, kes saaks hiljem ehk sponsoreerida mõnda muud viisat.  Kõige parem viis on leida USA tööd olles USAs.  Mida rohkem sul tekib siin kontakte, seda rohkem on sul potentsiaalseid võimalusi siia alaliselt kolida, kui see on sinu lõppeesmärk. Seega isegi ajutine või hooajaline töö võib aidata sind sammukese unistusele lähemale.